Топик: Eesti pohjarannik (estonii)
Топик: Eesti pohjarannik (estonii)
EESTI PХHJARANNIK
Pхhjarannik- on kiviline
paekallas Tallinnast Narvani. Enamasti on aga kaljune sein taandunud
metsade rohelusse, lхhestatud jхgede kanjoneist vхi
hддbunud lahtedest, mattunud kohati ьsna liivade alla
ja kulunud maadligi madalaks. Randade taustaks on pea kхikjal
metsad. Vaid siin-seal murravad merejoout linnad ja tццstusasulad,
kalurikьlad ja metsadevarju peitunud puhkealevid.
Pхhjaranniku
“kontrapunktiks” on vabariigi pealinn Tallinn. Sajandeis
kхrgusesse ja laiuti kasvanud kivine linn on loodus kauge.
Tallinn on osa pхhjarannikust. Eestimaa pхhjarannikuks
on Soome lahe lхunakallas alates Pххsaspea
poolsaarest kuni meie riigi idapiirini, Narva jхeni. Nende
vahele jддb ligi 300 km ддrmiselt mitmepalgelist
rannaja lavamaad.
Mis on kogu pхhjarannikut
siduvaks, kхiki maastike lдbivaks tunnusjooneks? Neid on
siinmail isegi kaks. Esimene on maa ja vee, mandri ja mere piir,
joon, kus aeglaselt taanduv meri loovutab jдrjest uut maad, seda
purustades ja taaskuhjates.
Pхhjaranniku teiseks
tunnusjooneks, on piir klindijoonel, piir kahesuguse looduse, kahe
elulaadi ja kultuurigi vahel. Ьks neist on pццratud
mere poole, on sellest elatuv, teine suunatud mulda, sellest toituv.
Paekalda ja mere vahemiku maa on noor. Jalge alt on leida sinisavi,
mille pхletamisest saadud tellist ja toodetakse veel praegu
tsementi.
Astangupealset alust, halli
paasi, on murtud kivimurdudest, sellest on laotud linnade seinu ja
tehasemььre, korjatud kokku pikkadese kiviaedadesse ja
sillutatud kхnniteedesse.
Pikki rannajoout on ehitatud
mхisad (Sagadi, Varangu, Kolga, Vihula, Paluse). Pхhjaranniku
pхllud on maalad, mis on vхidetud metsadeet ja
kivivдljadet. Viljemaade pidamine on alati olnud vaevarikas.
Toittu on astasadu teenitud ersaks ka kalastamisega.
Inimesi ьhendavad teed.
Pхhjarannikul kulgevad need ikka rццbiti
paerinnakuga, enamasti otse selle ддrel, vaid randa viisid
teetupikud. Randlase teeks oli piirideta meri. Ka kьlad
koondusid astangujoonele, ikka sinna, kus tхusis paepinnale
vхi paerinnakust immitses allikavesi.
On tхestusi ajaloost, et
samuti on tekkinud iidsel ajal ka vana Tallinna linnus. Ajaloo vдltel
on aga Tallinna piirialal on tekkinud Tallinnlaste puhke- ja kultuuri
ala Kadriorg.
Pidu- ja puhkerannal. Asjaliku
ja tцise Tallinna piiriks mererannas on Kadriorg. Siit algab
linna pidu- ja puhkepool. Seda veel Peeter 1 aegadest, mil
linnasaginast tьlpinud valitseja valis oma linnatagusele
majakesele eraldatud, vaikse koha mere naabrusse, pхliste
puude alla, otse paeastangu jalamile.
Hiljem kerkisid siia nii uued
aiamajakesed kui lossid, tsaari lдhikondlaste villad ja
hilisemategi suurnike eluasemed. Looduslikesse tammikutesse ja
kivikьlvide vahele ilmusid sirged vхi keerutavad teed,
vхserik asendus baroksete ehisaedadega.
Vesisest ja kivisest
linnatagusest oligi saanud keisri naise nime kandev saksik
Katharinental, maakeeles lihtsalt- Kadriorg, tдnaseks linlaste
lemmikpuhkepaiku. Kхrvuti antiikjumalate kujudega on siin koha
leidnud meie vдikerahva kirjanike ja kunstnike mдlestust
tдhistavad mдlestusmдrgid. Mereддrse
“Russalka” laevatддvi matkiva kivi jalamilt
avaneb vaade teisele memoriaalile, mida tдhistab kaugele paistev
dolomiitobelisk.
Taamal, rinnaku eel kхrgub
Tallinna ьks pidulikumaid rajatisi- laulukaar, mille alla iga 5
aasta mццdudes koguneb kogu vabariigi laulurahvas. Ьhislaul
kaigub ьle Lasnamдe nхlva ja mere, lдbi
sajatuhandelise pidulistepere sьdame. Esimest 1880.a
Tallinnas (jдrjekorras
kolmas) peetud ьldlaulupidu tдhistab tagasihoidlik
mдlestuskivi Laulupeo tдnava hoonete vahel. Kхiki
ьldlaulupidusid, mis alates 1960. Aastat kхlavad juba
tдnase laulukaare astmetelt, tдhistab aga graniitne ja
tammine memoriaal Lauluvдljaku kхrgel nхlval.
Kivitulpadel on lugeda nii 1 laulupeost Tartus 845 osalejaga kui
1950. Aastal ligi 32 tuhande lauljaga peost Tallinnas, kuni viimase
suurpeoni.
Rannateel”Russalkast”
Piritani on alati jalutajaid, merehддlte kuulajaid, linna
panoraami imetlejaid. Erilise ruumilisuse ja vхlu omandab
linnavaade videviku saabudes. Rannavesi loksub kord leebe lainena,
kord raevuka, rannakividel ja betoonseinal mьriseva tormiveena,
kord koos ххtsuva taldrikjддga. Kaldaддrset
veelagedat kirjavad metspardid, sekka luigedki, silmapiiril avardub
aga meri-tццmees sisereidile saabuvate vхi lahkuvate
alustega turjal.
Rannatee lхpetab
olьmpiakompleksi hoonetekogum, meie vabariigi viimaste aastate
mдrkimisvддrseim, riiklikke preemiaid pдlvinud
suurehitis. Hoogsa rьtmiga hooneterьhmas paiknesid 1980. a
. Moskva olьmpiamдngude ajal purjeredati keskus ja
olьmpiakьla. Olьmpiatuli leegitses otse Pirita jхe
veepiril lipuvдljakul. Nььd meenutab Tallinna ja
Pirita spordi suurpдevi ka ahkrutest ja olьmpiarхngastest
pхimunud mдlestusmдrk vana jahtklubi lдheduses.
Ongi Pirita jхesuu, mis
suviti tikitud jahtide valevaist purjedest, loojangu eel
inimsiluettidega muulidel, kloostri kхrge, kivine
viilukolmnurk peegeldumas jхevees, taamal rohetav metsasein.
|