Budism

Budism

Sisukord:

Budism. 1

Karma seadus ja kannatuse probleem. 2

Mungaks saamine. 2

Peasuund ja levik. 3

Budism tдnapдeval. 4

Budistlik kunst. 4

Budism.

Budism tekkis VI saj. E. Kr. Kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi,

Polьteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik,

Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautama.Tema sьnni-ja surma aastat

tдpselt ei teata, kuid tхenдoliselt elas ta aastail 556-486 e.kr.

Ьhestki usulisest хpetajast ei ole jutustatud nii palju legende, kui

Gautamast. Kuid neil legendidel on siiski ajalooline tхepхhi. Ьhe

eluloolise legendi jдrgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule

kombele sьnnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi

nдhes mungaks. Et ennustus ei tдituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad

isa luksusliku palee kaitsvate mььride vahel. Kord vдljaspool aeda

jalutades nдgi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada,

et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaьhe, ka tema enda

saatus. Pдrast selle mхistmist tundus endine hiilgav elu tьhine. Ta

otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse pхhjusi ja teed, mis viiks

kannatustest vabanemisele.

Budistlike vanemate poeg omandab religioosse tдisealisuse piduliku

toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rхivastesse.

Seejдrel vahetatakse see munga kollase rьь vastu ja juuksed aetakse maha.

Seejдrel jддb poiss mхneks nдdalaks vхi terveks aastaks kloostrisse, et

munkade juhendamisel хppida. Ka tьtarlastele korraldatakse samalaadne

tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hьlgas kuningapoja

elu ja hakkas askeediks, et хppida tundma tхde kannatusest.

Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma

хpetust,45-aastat.Buddha suri ja tхusis kхrgeimasse nirvaanasse 80-

aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid vхimsalt nii loodus,

jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha pхletati. Tema

tuhk ja muud jддnused viidi erinevatesse paikadesse ja pandi palverдnnakute

sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha vдitis, et ta on praktilise ja

moraalse eluviisi хpetaja. Alles hiljem hakati хpetama, et tal tekkis

pдrast erinevate vaimsete arengustaadiumite lдbimist ьli inimlikke omadusi.

Mхnede legendide kohaselt oli Gautamal enne lхplikku nirvaanat 550

varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid vдidetakse olevat

kьmneid.

Buddha ise oma хpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud

sajandeid pдrast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta

kasutatakse nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali

keeles, mis on suguluses hinduistlike pьhade raamatute sanskriti

keelega.``Tripitaka`` ehk ``kolmikkorv`` kinnitati kolmandal budistlikul

konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle esimene osa sisaldab

eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele nn. kloostrireegli. Teine osa

koosneb Buddha хpetuskхnedest ja sellesse nn. хpetuste korvi kuulub ka

budismi kхige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja

aforismilaadselt budismi pхhiхpetusi. Kхige hilisem nn. Filosoofiliste ja

metafььsiliste traktaatide korv sisaldab хpetuslike kьsimuste sьgavamaid

kдsitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pдrastpoole pьhaks

kuulutatud raamatuid.

Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa

head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisьndidest

ja kannatusest.

Buddha хpetuse jдrgi on eksistentsil kolm omadust.

1. Kхik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus pьsiv asi on pidev

muutumine. Nii kхlasid ka Buddha viimased sхnad: Kхik vormi omav on kaduv.

Pingutage lakkamatult.

2. Kхik olemasolev on mддratud kannatama. Kannatuse kхrvaldab elujanu

suretamise kaheksaosalise tee abil.

3. Ьhelgi olendil ei ole muutumatud oma mina.

Karma seadus ja kannatuse probleem.

Budism on vхtnud hinduistliku хpetuse karmast ja uuestisьnnist. Karma

tдhendab tegu ja selle tagajдrgi. Kхik maailmas on karma loodud. Igaьks

meist on omaenda karma laps. Seega on alusetu panna oma fььsilisi ja

vaimseid omadusi pдrilikkuse vхi keskkonna sььks, sest inimene ise on

mддranud selle, milline ta on ning millisesse keskkonda ja missuguste

vanemate lapseks ta sьnnib. Buddha хpetab, et alles siis, kui karma seaduse

хiglus on tingimusteta aktsepteeritud, vхib inimene teadlikult enda

muutmist alustada. Pццrdumine valgustuse teele algab iseenda ja oma

olukorra pхhjalikust hindamisest.

Budist kдib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja

austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli vхi puuvilju vхi siis

pхletab suitsutusaineid. Ta mхtiskleb hea eeskuju ьle, mida Buddha andis

oma eluajal ja nende heade tegude ьle, mis aitavad edeneda хilsal

kaheksaosalisel teel.

Mungaks saamine.

Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele.

Birmas ja Tais viibivad peaaegu kхik 12-15aastased poisid mхned nдdalad

kloostris. Mungaks vхidakse pьhitseda 20-aastaselt.Kui keegi tahab saada

munga ьhiskonna liikmeks, peab ta riietuma kollasesse toogasse, ajama oma

pea paljaks, kьmblema ja minema toma kavatsusest mхnele mungale. Munga ees

tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis

sisaldab хpetuse kхige tдhtsamad punktid. Kolm tunnistust: Mina usaldan

Buddhat. Mina usaldan хpetust. Mina usaldan munkade ьhendust.

Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rььsse, jalas lahtised sandaalid.

Buddha хpetuse kohaselt peab ta sццgipoolist muretsema kerjates. Ilmikute

ьlesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale sььa, saab vхimaluse

sooritada heategu, mistхttu tдnulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma

rьь ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks, nхel, 108

nццrile aetud palvehelvest, mida loendatakse Buddha хilsate omaduste ьle

mхtiskledes, habemenuga juuste, habeme ja kulmude pьgamiseks, sest

juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist,

et mitte kogemata elusolendeid alla neelata.

Templeid, mida Birmas nim. pagoodideks on iga pдev palvetajaile avatud.

Buddha altari ees palvetatakse ja ohverdatakse lilli, maiustusi, raha jne.

Ohverdamine ja meditatsioon toimub suures harduses ja tдielikus vaikuses.

Mхnes budistlikus templis, eriti Sri Lankas, vхib Buddha kuju kхrval nдha

ka hinduistlikke jumalakujutisi. Budistlikes maades leidub erilisi ehitisi,

stuupasid, kus sдilitatakse Buddha pхletatud surnukeha jддnuseid: juukseid,

hambaid, kaelalьlisid jne. Vagad budistid teevad nendesse templitesse

palverдnnakuid. Pьhad sдilmed on austuse objektiks ja neil usutakse olevat

mediteerimisel keskenduda aitav toime. Budistlikes kodudes on vдikesed

pьhamud vхi altarid, kus hoitakse pьhapilte. Nende ees seistes lausutakse

kolmekordne usaldusvanne, pхletatakse suitsutusaineid ja mediteeritakse.

Perekondlikel pьhadel, nagu nдiteks tдisealiseks saamise peol, pulmades ja

matustel, toimetavad mungad piduliku talituse. Lisaks peetakse veel rohkelt

muid pьhasid, mis on seotud aastaaegade ja Buddha elu sьndmustega. Budismis

хpetatakse moraalset optimismi: iga inimene on suuteline tegema nii head

kui halba ning igaьks vastutab vaid iseenda eest.

Peasuund ja levik.

Pдrast Buddha surma tekkisid tema хpilaste hulgas lahkarvamused, kuidas

peaks Buddha хpetust хigesti tхlgitsema. Peeti terve rida koosolekuid, kus

ьritati leida lahendus vaidlusalustes kьsimustes ja jхuda pьhade raamatute

suhtes ьksmeelele. Lahkarvamused viisid meie ajaarvamise algul siiski kahe

peamise voolu tekkimiseni. Arvukate vдiksemate koolkondade хpetuste areng

toimus pika aja vдltel (300 e.Kr-700p.Kr ).

Budistide arvu kindlaksmддramine on keeruline, kuna paljudes maades, nagu

Jaapanis ja Hiinas, vхivad inimesed liituda mitme religioosse ьhenduse

tegevusega. Esineb mitmeid hinnanguid, kuid kхige ьldisem arv on 260

miljonit. Nдiteks hinduismiga vхrreldes on budism oma vдiksemast

pooldajaskonnast hoolimata tхeline maailmareligioon. Цelnud lahti

kastisьsteemist, pole see erinevalt rahvususundist ьhegi kindla rahva vхi

kultuuriga seotud.

Budism tдnapдeval.

Varem sььdistati budismi sotsiaalses ja poliitilises passiivsuses.

Kдesoleval sajandil on aset leidnud budismi aktiviseerumine, see on aga

seotud rahvusliku дrkamisega. Tдnapдeval on buda munkadel tдhtis

poliitiline ja sotsiaalne roll paljudes hinajaana maades.

Sri Lankas (aastani 1973 Tseilon ) on budism riigist lahutatud.

Sellegipoolest on ta olnud tдhtis tegur selle maa poliitikas pдrast

iseseisvumist. Mungaorganisatsiooni tegevus on kaasajastatud ja mungad

osalevad aktiivselt poliitikas.

Tai pхhiseaduse jдrgi peab kuningas olema budist ja toimima usundi

kaitsjana. Selles riigis on budism olnud konservatiivne, monarhiat toetav

jхud. Mхnedel andmetel on riigis umbes 200.000 munka ja ьle 20.000

kloostri.

Budistlik kunst.

Budistlik kunst hхlmab arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti.

Arhitektuuri vanimateks eeskujudeks on koobastemplid ja India veealused

hauakambrid. Hiljem kujunes budistliku templi pхhivormiks stuuba vхi pagood

kellukese vхi poolkera kujuline mдlestusmдrk pьhadele sдilmetele. Stuupa

sees on ruum kallihinnaliste pьhade sдilmete jaoks. Mхned stuupad

ьmbritseti mььri vхi sammaskдiguga. Kuulsaim budistlik tempel on palve

rдnnakukohana populaarne, Buddha hammast sдilitav tempel Sri Lankas, Kandy

linnas Stuupa-stiil levis koos budismiga laialdaselt Kagu-Aasias. Sellel

stiilil on mitmeid erivorme Indo-Hiinas, Jaava saartel, Nepaalis, Tiibetis

ja Hiinas.

Skulptuur ja maalikunst kujutavad peamiselt Buddhat ja tema elu erinevaid

etappe. Esimestel sajanditel Buddha enda kujutamist vдlditi, esitati vaid

temaga seotud sьmboleid, nagu nдiteks tema jalajдlge vхi seaduseratast.

Buddhat hakati kujutama meie ajaarvamise esimesel sajandil mediteerimise

abistamiseks.

Skulptuuride ja maalide ьlesanne on kontsentreerida mediteerimisel mхtted

Buddha хpetusele ja eeskujule. need on ьhtlasi rahva harimise abivahendid,

sest neid illustreerivad budistlikke legende. Mahajaana-budismi skulptuurid

kujutavad arvukaid valgustuse saavutanud mehi ja naisi, bodhisattvasid, kes

veel pole siirdunud lхplikku nirvaanasse. Muusika, tants ja draamakunst

pole budismi seisukohalt lubatud harrastused.